Puuviljad ja muud söögid.

Söögist. See on parim.
Palju puuvilju. Selliseid, mis Eestis sul kunagi tänaval vastu ei tule.
Guanabana: maitseb täpselt, nagu need nätsud millega saab tatöka kaasa. Selle mahl on koos piimaga superhea.
Granadilla: näeb välja nagu aju, maitse pole nagu millegiga sarnane, magus(hapu) ja seemned on kibekad, kui sa viitsid neid närida.
Maracuya: välimuselt sarnane granadillaga, ainult kollane, mitte hall, sisemus. VÄGA hapu. Väga hea.
Aguacate: paljalt süües veidi imala maitsega, aga seda süüakse toidu kõrvale koos salsa-kastmega.
Banaane: erineva suuruse, kuju ja värviga
Platano: see on nagu banaan, aga suuream ja seest oranž. Natuke vähem magus kui banaan ja natuke rohkem *midagi* kui banaan. Siin seda paljalt ei sööda kuigi see on ka nii päris hea.
 1)(kollane platano) Seda tehakse koos mozzarella juustu ja guayaba massiga, kas pannil või mikrouunis.
 2)(roheline platano) Tehakse patagon'i, mis fritüülitud ja lömastatud platano.
Guayaba: selles tehakse seda väga-magus-head  massi, mida süüakse koos platanoga või sooja piima sees, või nisama. ma pole seda toorelt maitsnud aga selle mahl on veidi sarnane ploomimahlaga.
Limones: laim. saab limonaadi teha.
Maracuya pecena: Maitseb nagu maracuya, ainult väiksem ja raskemini söödav. Passion Fruit.
Curuba: Veidi hapukas, mitte millelegi sarnaneva maitsega, mitte väga hea fruta.
Zapote: Magusa-taoline.
Tomate arbol: nagu tomat, aga hapum ja tahkem
Lulo: pole maitsnud, aga mahl on väga hea, selline hapukas-hapu.
Uchuva: neid söön palju, väga erilise maitsega, nendest tehtud moos on ka super.
Ja siis on veel ananass, apelsin, mais, poola-maitsega õun ja toores maasikas, ning asjad mille nime ma ei tea.

Arepa: see on siin koos patagon'iga (ja riisiga) siin põhisöök, nagu meil kartul. On kolme sorti arepa'd: valge, kollane ja magus.

Komme ja šokolaadi siin väga ei sööda. Eriti üldse. Aga see-eest on siin sai kõvasti magusam kui Eestis, leiba mudugi pole. Piim on ka palju magusam. Enamus piimad on laktoosivabad ja soojakindlad, ja maitsevad veel selle juures üsna head. Poemahlad on ka magusad, Cappy-maitselised. Naturalsed mahlad on poes kallid. Nii ei jäägi muud üle kui ise apelsinidest mahla pressida. (Seda siiski mitte koguaeg, kooli võtan kaasa magusa poemahla)

Mulle öeldi, et ma hakkan palju riisi ja ube sööma siin Medellinis. Ube ole söönud korra, riis viis korda. Tegelt söön ma siin üsna palju muna, iga hommik koos müsliga, ja vahel arepa ka.

Liha siin väga palju ei sööda, iga päev mitte. Sealiha on väga vähe, kui siis peekoni näol. Üldiselt kana- ja vahel loomaliha. Kana on külmutatud ja tükeldatud ja puuvarda otsas, ei ole vaja muud kui pannile visata.

Kui asi pannidele läks. Siin tehakse süüa hoopis teistmoodi. Vb isegi mitte seda, aga väga teistsugustel riistadel. Enamustel inimestel on kodus gaasipliidid. Enamasti koos automaatse elektrisüütega. Siin panne ja potte kui selliseid ei ole, või vähemalt ei kasutata. Panni asemel on varrega, teflaniga kaetud raudplaat ja muna tehakse mingi mini-panni peal. Keedetakse (nt riisi) keedumasinas, kui selline asi olemas on. Sellist meie panni moodi asja kasutatakse ainult kui on vaja miskit fritüülida.

Nestea'd tehakse siin pulbrist, ja see maitseb sama hea või paremgi kui Eesti nestea. Eks nad seda vist Eestiski nii teevad: veavad kuskilt hunniku pulbrit kohale, segavad veega kokku ja voila: ongi meie naturaalne ja antioksüdantide rikas tee valmis.

Söögi juures on kõige kummalisem mitte kõik need ainult-unes-eksisteerivad-maitsed. Vaid viis kuidas neid süüakse. Kõike korraga ja läbisegi. Magus, soolane, hapu, kibe, maitsetu ja imal. Magus platano koos guayabaga on rahumeeli liha ja arepa vahel.

****
Järgmine postitus tuleb, kui sellel on kommentaare 14 eri inimeselt.
Ööd.